Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp räägib olümpiaadidest ja nende kajastusest ajakirjanduses ning sellest, kuidas hinnatakse Eestis andekaid lapsi. Viire Sepp on tänavu 15.–24. juulil Eestis toimuva 43. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi juhtkomitee akadeemiline sekretär ja muidugi tuleb saates juttu ka sellest olümpiaadist. Aasta esimeses Horisondis on Viire Sepa artikkel – Olümpiaad kui andekate noorte arengu nurgakivi. [...]
Saates on kaks teemat. Ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo räägib sel nädalal alanud viktoriinist “Teadusaasta Eesti Looduses”, mille I vooru küsimused leiab nii ajakirja värskest numbrist kui ka võrgupaigast www.eestiloodus.ee/viktoriin. Peatoimetaja Toomas Kukk tutvustab aga selle aasta puud mets-õunapuud, mis on järjekorras juba seitsmeteistkümnes ajakirja valitud aasta puu. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve)
Ajakirja Eesti Loodus detsembrinumbris kirjutavad Elle-Mari Talivee ja Meelis Uustal suitsupääsukeseaasta lõpetuseks sellest, kuidas 50. aastat tagasi maailmas rahvuslinde valima hakati ja kuidas sai Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. Saates räägib rahvuslindudest Meelis Uustal. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve)
(Toomas Jüriado, Hendrik Relve)
(Toomas Jüriado, Hendrik Relve)
Loodusfotograaf Urmas Tartes, kes osales ajakirja Eesti Loodus kaheteistkümnenda fotovõistluse žürii töös, räägib nii sellest võistlusest kui ka fotovõistlustest laiemalt. Eesti Looduse detsembrinumbrist leiab mainitud konkursi auhinnasaajate nimed, samuti saab vaadata enamikku auhinnatud töid. (Toomas Jüriado)
Ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo tutvustab selle aasta viimase, jõulukuu, numbri artikleid ning peatub pikemalt neist kahel. Ragne Oja kirjutisest saame teada, et jahimehed on metssigade lisatoitmisega meil sedavõrd liiale läinud, et ohtu satuvad kanalised. Paeteadlane Helle Perens esitleb aga Eesti uuemaid rahvuskivist ehitisi. (Toomas Jüriado)
Geoloog Kaarel Orviku räägib, kuidas randa tungiv ajujää võib ränkraskeid kivimürakaid ümber paigutada, mõnel juhul aga nii loodusele kui ka inimesele kulukaid ebameeldivusi tuua. Orviku on samal teemal kirjutanud novembrikuu Eesti Looduses, mis käsitleb põhiliselt just Läänemerega seonduvat. (Toomas Jüriado)
Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo räägib, mis on tehislihased, milleks on neid vaja ja kuidas neid valmistatakse. Professor Aabloo on ajakirja Horisont novembrinumbri kaaneartikli Bioloogiast inspireeritud tehislihased autor. (Toomas Jüriado)
Loodusajakiri 2012-02-02
Tartu ülikooli doktorant Marko Prous räägib loomade fülogeneesi- ehk arengupuust. Koos Ivar Puuraga on nad kirjutanud ajakirja Eesti Loodus jaanuarinumbri kaaneartikli Loomariigi suurjaotused. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve)