Ajakiri Horisont täitis suure osa oma mainumbri külgedest julgelt kosmosematerjalidega, ehkki lugude toimetamise ja ammugi mitte kirjutamise aegu polnud sugugi selge, millal ja kui edukalt saadetakse ilmaruumi Eesti esimene satelliit ESTCube-1. Ajame kahes saates juttu tudengisatelliidi projekti juhendaja Mart Noormaga, kes on kirja pannud „Eesti satelliidi lood“ ja kellega on samas numbris Ulvar Käärti usutlus [...]
Jätkame juttudega Raplamaast, millele on peaaegu tervenisti pühendatud ajakirja Eesti Loodus mainumber. Looduskaitsemees Uudo Timm kõneleb Raplamaa looduse iseärasustest ja jagab soovitusi rändurile, kes kavatseb selle maakonnaga lähemalt tutvust teha. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Räägime järjestikku kahes saates Raplamaast, sest ajakirja Eesti Loodus mainumber on peaaegu tervenist pühendatud selle seni suhteliselt tähelepanuta jäänud maakonna loodusele ja inimestele. Esmalt kõneleb Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae sellest, kuidas ja millal Raplamaa tekkis ning millised haldusjaotused on sel maa-alal olnud varasematel aegadel. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Eesti Maaülikooli botaanikaprofessor, orhideeuurija Tiiu Kull tutvustab saates kõdu-koralljuurt. Just selle üsna tagasihoidliku välimuse, aga põneva bioloogiaga liigi on Eesti orhideekaitse klubi kuulutanud tänavuseks aasta orhideeks. Professor Kull on koralljuurest kirjutanud ajakirja Eesti Loodus aprillinumbri kaaneartikli. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Koos aprillikuu Eesti Loodusega ilmus CD “Laululinnurahvas”, mille koostanud Veljo Runnel, kes ise teinud ka lõviosa salvestusi. Nii suurt valikut Eestis salvestatud linnuhääli – tervelt 80 liigi laulud – pole ühelgi varem ilmunud plaadil. Veljo Runnel räägib nii sellest, kuidas laulud salve on saanud, kui ka tulevikuplaanidest. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo tutvustab ajakirja aprilli-mainumbrit. Nagu kevadel ikka on selle numbri üks põhiteema roheliste rattaretk. Seekord toimub see juba 25. korda ja viib nagu kõige esimenegi retk Pandiverre. Pikemalt peatub Arusoo ka Kristiina Taburi ja Ants-Johannes Martini artiklil “Vaikiv sumin ehk mure mesilaste pärast”, mille juurde kuulub mitu efektset fotot. (Toomas Jüriado, Hendrik [...]
Jätkub nädal tagasi alanud pajatus ”vanast heast Rootsi ajast”. Räägib ajaloolane Kalle Kroon, kes on Horisondi märtsinumbris ilmunud pikema diskussioonilise kirjutise “Eestlaste vabadusest ja väest Rootsi aja lõpul” autor. Sedapuhku on põhiline jututeema eestlaste osalus Põhjasõjas Rootsi vägedes. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Ajalugu on viimasel ajal pakkunud rohkesti vaidlusainet. Diskussiooniline on ka Horisondi märtsinumbri pikk kirjutis “Eestlaste vabadusest ja väest Rootsi aja lõpul”. Artikli autor ajaloolane Kalle Kroon arutleb saates Rootsi kuninga Karl XI tähtsuse üle Eestile ning eestlaste kui rahvuse mõiste üle Rootsi aja lõpul. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Seekordne saate külaline on Helen Külvik, ajakirja Eesti Loodus toimetaja ja koos Eesti Looduse märtsinumbriga ilmunud raamatu Setomaa koostaja. Peale raamatu sisu tuleb juttu ka Heleni enda suhtest Setomaaga ning Setomaa võimalikust tulevikust. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Loodusajakiri 2013-06-13
Jätkame nädal tagasi alustatud juttu Eesti tudengisatelliidi projekti juhendaja, Tartu Ülikooli dotsendi Mart Noormaga, kellelt on ajakirja Horisont mainumbris ilmunud „Eesti satelliidi lood“ ja kellega on samas numbris Ulvar Käärti usutlus „Innovaatorite põlvkonna kasvataja“. Keskendume esmajoones Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 projekti hariduslikule küljele. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)