Kukkuv Õun 2021-09-22

Kuidas saadakse autodisaineriks? Kui kaua veel on vaja autosid disainida ja kas need ei muutu varsti vaid liikuvateks ruumiosadeks – nagu on seda liftidki? Kas elektriautod nõuavad erilist disainikäsitlust? Kuidas on olla Jaapanis autodisainer? Saatekülaline on Mitsubishis täna ja Kia-s varem töötanud autodisainer Björn Koop. Saatejuht Marek Strandberg.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-09-15

Maal on otsa saamas võime toita kasvavat elanikkonda. Kas lahenduseks on piirata inimkonna kasvu või saab hakkama muul moel? Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog räägib sellest, kuidas pärme saab õpetada kasvatama ka liha ja piima ning et selle tegemiseks pole looma vajagi. Tuleb juttu ka lihaskoe kasvatamisest – taas loomavabalt ning sellest, mida […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-09-08

Putukad, viirused ja vaktsiinid. Kas putukate viirused nakatavad ka inimesi? Kuidas muudavad viirused putukaid zombideks? Kuidas selliseid viirusi on võimalik kasutada vaktsiinide loomiseks? Miks peaks vaktsineerima meemesilasi? Saatekülaline on entomoloog Urmas Tartes. Saatejuht: Marek Strandberg. Loe ka asjakohast lugu Postimehest: https://leht.postimees.ee/7330180/putukatest-zombid-juhatavad-teed-vaktsiinide-juurde

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-09-01

Saatejuht Marek Strandberg.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-08-27

XX GEENIFOORUM. Kas koronaviirusel on lõpmatu hulk võimalusi muteeruda ja uusi ja aina ohtlikumaid tüvesid anda või on ka sel evolutsiooniportsessil sein ees? Mis saab meiega vananedes: miks on vastsündinud kõik peaaegu ühte nägu, aga vanad inimesed erinevad tugevalt üksteisest? Kas meie soolestikus elavad mikroobid võivad meile mürki keeta? Millal hakkab Eesti arst vaatama inimese […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-08-20

Lämmastikust ähvardab kujuneda sootuks uus kliima ja keskkonnaprobleem. Põhjuseks asjaolu, et inimesed on õppinud tegema atmosfääris olevast lämmastikust mitmesuguseid keemilisi ühendeid – väetisi nende hulgas. Paraku ei suuda ökosüsteem selle suure lämmastikukogusega toime tulla. Toime tuldaks 60 miljoni tonniga. Lämmastiku aga võetakse kasutusse 300 miljonit tonni iga aastaselt. Lämmastikuprobleemi üheks lahenduseks oleks saatekülalise, Tartu Ülikooli […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-08-13

1950 aastatel juba oletati, et 1 aatomikihi paksune grafiit võiks olla huvitavate omadustega materjal. Esimest korda eraldati see materjal grafiidikihtidest 2004. aastal. Selleks kasutati kleeplinti! 2010. aastal said selle esmaeraldajad Nobeli füüsikapreemia. Grafeen on erakordselt tugev ja seejuures ka kerge. Sellest on võimalik ehitada ka kosmoseaparaatide jaoks purjesid, mis Päikeselt tulevaid footoneid kütusevabaks liikumisenergiaks muudaksid. Ja grafiit pole ainus […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-08-06

25 dollarit aasyas kuni aegade lõpuni ja iga Maa elaniku kohta – see oli välja rehkendatud kulu, mida tulnuks katta, et kõrgatmosfääri aerosoole pihustades Maa kliima taas paika saada. Seda täna siiski ei tehta. Mis aga Maa kliimaga toimub ja millised on me lootused, sellest räägib Tartu Ülikooli teadur ja kliimauurija Mait Sepp. Saatejuht Marek Strandberg.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-07-30

Maailmas on 37 000 kommertslennukit. Lisaks veel arvukalt erakasutuses olevaid sõiduvahendeid. Lennutransport tekitab ca 1 miljard tonni globaalsest kasvuhoonegaaside heitmest. Seda kõike on alla 3% kogu kasvuhoonegaaside heitmetest. Vähendamist vajab aga seegi. Kuidas luua süsinikuneutraalset lennundust? Kui kaua võtab aega uue lennuki loomine? Kas olemasolevaid lennukeid saab ümber ehitada kütuseelementide ning akude ja elektrimootorite peale? […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-07-23

Kuidas uurida segregatsiooni? Mida me saame teada mobiilseadmete rändlusandmetest? Rändlusandmete kasutuses on  toimunud kurblooline tagasiminek – milles see seisneb? Kas me teame, kui palju eraldatatust tekitab Eesti ühiskonnas asjaolu, et meil pole vaid eestikeelset kooli? Kas meil on ühiseid tähtpäevi, mis venekeelset ja eestikeelset kogukonda liidaksid? Jaanipäev? Jõulud? Aastavahetus? Saatekülaline Veronika Mooses, Tartu Ülikooli teadur. […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-07-16

Miks läks Richard Bransonil 17 aastat enne kui õnnestus teha tema arendatud kosmoselennukiga esimene edukas reis kosmose piirile? Kui kõrgel see kosmose piir on? Miks ei lennatud sama kosmoselennukiga ümber Maa? Tuleb välja, et Virgin Galacticu lennumasinatega analoogilised olid olemes juba üle 75 aasta tagasi – kus neid tehti ja millised need olid? Kas me […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-07-09

Vesinik ja selle ulatuslik kasutamine energeetikas ja transpordis näib lubava lahendusena, kuidas inimkond saaks kohendada oma laastavat mõju kliimale ja keskkonnale. Millest räägiti 5-6 juulil Tartus toimunud Eesti vesinikupäevadel? Millised uued tehnoloogiad meid ees ootavad? Miks kulgeb vesiniku ulatuslik kasutussevõtt nii vaevaliselt? Saates on külas Marek Alliksoo, vesinikudroone ehitava ettevõtte Sky-Corp juht ja Eesti vesinikupäevade […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-07-02

Kuidas saadakse allveearheoloogiks? Kas ammu kadunud laeva saab üles leida, kui ei oska ette kujutada kuidas see sõita võis ja kuidas kaduma läks? Just selliste teadmiste kasutamisega leiti ka Russalka. Seda otsimist vedas eest toonane meremuuseumi allveearheoloog ja sealse uurimislaeva Mare kapten Vello Mäss. 2003 Russalka leiti. Aga mis lugu on Estoniaga? Kas sealt saab üldse […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-06-25

Kas Eestis hakataksegi ehitama kuukulgurit? Miks on Euroopa kosmosehõivamine muude maade järel sörkimas? Kas puudu on rahvuslikust uhkusest, mis Ühendriikide ja Hiina kosmosprogramme kannustavad? Mis toimub praegu Marsil? Miks peab minema enne Marsi-hõivamist Kuule ja mida seal katsetada saab? Ja juttu tuleb ka sellest, millised on kosmosehõivamise üks suurimaid probleeme – see on õigusruumi puudumine. […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-06-18

Kuidas töötab aju… päriselt, kuidas see siis töötab? Tuleb välja, et inimese ajus on mõni tuhat erineva rolliga ajurakku. Rohkem, kui perioodilisusesüsteemis elemente. Tänaseks on need kindlaks tehtud ja näib, et tunnete ja emotsioonide olemus on lahti muugitud. Väga paljud tunded on katseloomadel juhitavad. Inimestele õnneks mitte, sest selleks on vaja geneetiliselt muundatud katseloomi. Selliseid, […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-06-11

Merebioloog ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži professor Henn Ojaveer tutvustab mereliste ökosüsteemide seisu maailmas. Ojaveer on ka üle sajandi vanuse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu liige ning nende soovitused on näiteks Euroopa angerja osas vägagi karmid – nullpüük, eks ikka selleks, et angerjapopulatsioon taastuks. Enamus kahju kaladele tekib põhjaelustikule ohtlike vahenditega kalapüügist. Kui lõunapoolsetes meredes võiks mereelustikuga asjad paika […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-05-28

Saadet juhib Marek Strandberg.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-05-21

Saadet juhib Marek Strandberg.

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-05-14

Euroopa angerjas – salapärane veeloom. Muide, me ei tea siiani, kus nad täpselt koevad! Selle kindlakstegemine on kui omalaadi võidujooks, kes enne jälile jõuab. Raadiosaatjad, ja GPS seadmed on muutunud aina tõhusamaks – keegi ei oska isegi arvata mitme konkureeriva uurimisrühma märgistatud angerjad Sargasso mere poole ujuvad ja lõpuks nad peavad oma kudemiskoha inimestele teatavaks tegema. Ja […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|

Kukkuv Õun 2021-05-07

Kas ja kuidas Liivi lahte tuuleparkide rajamine mõjutab kalade elu? Millised tegurid häirivad kalu enim? Kas ainult häirivad? Mis juhtub siis, kui heeringas peeretab? Kas Läänemeri on sobiv koht sumpades kala kasvatamiseks? Millised on kalade haigused ja kas need ka inimesi nakatavad? Näiteks kalade koronaviirused? Kui palju iga-aastaselt leitakse ja kui palju hävib kalaliike? Kes […]

LAE ALLA
Saade: | Kopeeri viide|